Korduma kippuvad küsimused

Siit lehelt leiad vastused küsimustele, mida meilt on kõige enam küsitud. Kui sa oma küsimusele vastust ei saanud, siis võta meiega ühendust.

Sümptomid ja mured

Jah, peavalud võivad olla seotud nägemisega, eriti kui need tekivad lugedes, arvutiga töötades või päeva teises pooles. Põhjus võib olla selles, et silmad peavad selge pildi hoidmiseks või koos töötamiseks liiga palju pingutama. Sellisel juhul tasub tulla ortoptilisse nägemisuuringusse, kus saab hinnata, kas kaebus võib olla seotud silmade koostööga.

Jah, lapse lugemisraskused võivad olla seotud nägemisega ka siis, kui laps näeb kaugele hästi. Lugemist mõjutavad lisaks nägemisteravusele ka silmade koostöö, fookuse hoidmine, silmaliigutused ja keskendumine visuaalsele ülesandele. Kui laps väsib kiiresti, jätab ridu vahele või väldib lugemist, tasub nägemist põhjalikumalt kontrollida.

Silmad võivad kiiresti väsida siis, kui lähedale vaatamine, ekraan või lugemine nõuab neilt tavapärasest rohkem pingutust. Põhjuseks võib olla prillivajadus, silmade kuivus, silmade koostöö probleem või harjumus teha pikka aega lähitööd ilma pausideta. Kui väsimus kordub või segab igapäeva, aitab uuring selgitada, millest see tuleb.

Nägemine võib õhtuks halveneda, sest silmad ja närvisüsteem on päeva jooksul väsinud. Kui päeva jooksul on palju lugemist, ekraani või täpset lähitööd, võib pilt muutuda õhtuks hägusemaks või ebamugavamaks. Kui see juhtub sageli, tasub kontrollida nii nägemisteravust, silmade koostööd kui ka silmade kuivust.

Hämaras nägemine ongi silmadele keerulisem, kuid kui muutus on märgatav või segab igapäeva, tasub seda kontrollida. Põhjuseid võib olla mitu: prillivajadus, kontrastitaju muutus, silmapõhja seisund või muud nägemisega seotud tegurid. Silmatargas saab vajadusel teha ka silmapõhja uuringu funduskaameraga.

Jah, kuiv silm võib olla seotud ekraanitööga, sest ekraani vaadates pilgutame sageli harvemini ja silmapind kuivab kergemini. See võib tekitada kipitust, punetust, väsimust, vesistamist või tunnet, et silmad on “liivased”. Kui kaebus kordub, võib abi olla täiendavast kuiva silma uuringust.

Jah, topeltnägemine võib viidata sellele, et silmad ei tööta omavahel piisavalt hästi koos. See võib ilmneda pidevalt või ainult väsides, lugedes, ekraanis või teatud kaugusele vaadates. Topeltnägemise korral tasub tulla nägemisuuringusse, et selgitada, mis seda põhjustab ja kas vaja on lisauuringut või suunamist.

Jah, mõnel juhul võib pearinglus või iiveldus olla seotud nägemisega, eriti kui see tekib lugedes, ekraanis, autos, rahvarohkes keskkonnas või liikumisel. Nägemine, tasakaal ja liikumine töötavad omavahel koos, mistõttu võib ühe süsteemi häire mõjutada ka enesetunnet. Kui kaebus kordub, tasub seda põhjalikumalt hinnata.

Kui tekst muutub lugedes ebateravaks, read lähevad segi või järg kaob käest, võib põhjus olla silmaliigutustes, fookuse hoidmises või silmade koostöös. See ei tähenda alati, et nägemisteravus on halb. Ortoptiline nägemisuuring aitab hinnata, kas lugemisega seotud kaebused võivad tulla nägemise töökorraldusest.

Jah, keskendumisraskused võivad mõnikord olla seotud nägemisega, eriti kui need tekivad lugedes, õppides või ekraaniga töötades. Kui silmad väsivad kiiresti või peavad pildi selgena hoidmiseks palju pingutama, võib tähelepanu hajuda. Sellisel juhul tasub kontrollida, kas nägemine toetab õppimist ja tööd piisavalt hästi.

Nägemisuuring

Ortoptiline nägemisuuring on põhjalik uuring, mis ei vaata ainult seda, kui teravalt inimene näeb. Uuringus hinnatakse ka silmade koostööd, fookuse hoidmist, silmaliigutusi, sügavustaju ja teisi tegureid, mis võivad mõjutada lugemist, ekraanitööd, liikumist või enesetunnet. See aitab selgitada kaebuse võimalikku põhjust ja sobivat järgmist sammu.

Ortoptiline nägemisuuring sobib nii lastele, noortele kui täiskasvanutele, kellel on nägemisega seotud kaebused või kellel on vaja põhjalikumat hindamist. Uuringule tasub tulla näiteks peavalude, silmade väsimuse, lugemisraskuste, topeltnägemise, pearingluse, kõõrdsilmsuse või laisa silma kahtluse korral. See sobib ka enne nägemisteraapia alustamist.

Tavaline nägemiskontroll keskendub enamasti nägemisteravusele ja prillivajadusele. Ortoptiline nägemisuuring läheb sellest kaugemale ning hindab, kuidas silmad koos töötavad, kuidas pilt püsib selge, kuidas silmad liiguvad ja kuidas inimene nägemist igapäevases koormuses kasutab. Seetõttu sobib see eriti korduvate kaebuste või keerulisemate murede korral.

Ortoptilisele nägemisuuringule tasub tulla siis, kui kaebus kordub või segab igapäeva, õppimist, tööd, sporti või liikumist. Levinud põhjused on silmade väsimus, peavalud, lugemisraskused, topeltnägemine, hägune nägemine, pearinglus või kahtlus, et silmad ei tee omavahel hästi koostööd. Uuring aitab aru saada, millest võiks alustada.

Ortoptilisel nägemisuuringul hinnatakse nägemisteravust, silmade koostööd, fookuse hoidmist, silmaliigutusi, sügavustaju ja vajadusel ka silmalihaste tööd. Uuringu eesmärk on mõista, kuidas nägemine päriselt igapäevases kasutuses toimib. Tulemuste põhjal saab anda soovituse, kas vaja on prille, nägemisteraapiat, lisauuringut või muud sammu.

Nägemisuuringu kestus sõltub vanusest, kaebusest ja sellest, milliseid teste on vaja teha. Tavaliselt kestab ortoptiline nägemisuuring umbes 30–60 minutit. Täpsem aeg sõltub teenusest ja sellest, kas uuringu käigus lisandub täiendavaid hindamisi.

Jah, ortoptiline nägemisuuring sobib lastele. Laste puhul on see eriti oluline siis, kui esineb lugemisraskusi, kiiret väsimist, keskendumisraskusi, kõõrdsilmsuse või laisa silma kahtlust või kui laps väldib lähitööd. Laps ei pruugi ise osata öelda, et ta näeb teistmoodi või et silmad väsivad.

Jah, kui sul on prillid, kontaktläätsed või varasemad nägemisega seotud tulemused, tasub need kaasa võtta. Need aitavad spetsialistil paremini mõista, mida on varem hinnatud ja milline lahendus on seni kasutusel olnud. Kui sul dokumente ei ole, saab uuringu siiski teha.

Nägemisuuring aitab selgitada, mis võib kaebusi põhjustada ja kas silmade koostöös või nägemise kasutamises on midagi, mida saab toetada. Nägemisteraapia on aga treening, millega arendatakse uuringus leitud oskusi, näiteks silmade koostööd, fookuse hoidmist või ruumitaju. Enne nägemisteraapiat on üldjuhul vaja teha nägemisuuring.

Nägemisteraapia

Nägemisteraapia on individuaalne treening, mille eesmärk on parandada silmade ja aju koostööd. Treening võib toetada silmade koostööd, fookuse hoidmist, silmaliigutusi, ruumitaju ja nägemise kasutamist igapäevastes tegevustes. Seda tehakse spetsialisti juhendamisel ning harjutused valitakse uuringu tulemuste põhjal.

Ei, nägemisteraapia ei ole ainult lastele. Seda võivad vajada ka noored ja täiskasvanud, kui kaebused on seotud silmade koostöö, fookuse hoidmise, sügavustaju või nägemise kasutamisega koormuse ajal. Sobivus sõltub konkreetsest murest ja selgub tavaliselt nägemisuuringu põhjal.

Seda saab kõige kindlamalt teada ortoptilise nägemisuuringu põhjal. Nägemisteraapiat võib vaja minna siis, kui uuring näitab, et kaebus on seotud silmade koostöö, fookuse hoidmise, silmaliigutuste või ruumitaju oskustega. Kui sa pole kindel, tasub alustada uuringust või veebikonsultatsioonist.

Jah, nägemisteraapia on individuaalne. Harjutused ja treeningplaan valitakse selle järgi, mida uuring näitab ja millised kaebused inimesel on. See tähendab, et lapse, täiskasvanu, sportlase või lugemisraskustega inimese teraapia võib olla väga erinev.

Nägemisteraapia eesmärk ei ole lubada prillidest vabanemist. Prille on vaja siis, kui silm vajab optilist korrektsiooni, kuid nägemisteraapia võib aidata parandada seda, kuidas silmad koos töötavad ja kuidas nägemist igapäevaselt kasutatakse. Uuringu põhjal saab selgitada, milline roll on prillidel ja milline teraapial.

Laisa silma korral sõltuvad võimalused vanusest, põhjusest ja varasemast ravist. Nägemisteraapia võib mõnel juhul toetada nõrgema silma kasutamist, silmade koostööd ja ruumitaju, kuid see ei tähenda alati täielikku “väljaravimist”. Kõigepealt on vaja hinnata, milline on olukord ja mida on realistlik toetada.

Nägemisteraapia võib aidata siis, kui lugemisraskused on seotud silmade koostöö, fookuse hoidmise või silmaliigutustega. Kõik lugemisraskused ei tule nägemisest, kuid nägemise roll tasub üle vaadata, kui laps väsib kiiresti, jätab ridu vahele, kaotab järje või väldib lugemist. Sobivus selgub uuringus.

Nägemisteraapia algab tavaliselt ortoptilisest nägemisuuringust, mille põhjal koostatakse treeningplaan. Teraapia toimub spetsialisti juhendamisel ning sageli antakse kaasa ka harjutusi kodus tegemiseks. Protsessi jooksul hinnatakse muutusi ja vajadusel kohandatakse harjutusi.

Nägemisteraapia kestus sõltub probleemist, eesmärgist, vanusest ja sellest, kui järjepidevalt harjutusi tehakse. Mõnel juhul piisab lühemast treeningperioodist, keerulisematel juhtudel võib teraapia kesta kauem. Täpsem plaan selgub pärast uuringut ja esimesi teraapiakohtumisi.

Tulemuste märkamise aeg on individuaalne. Mõni inimene tunneb muutust üsna kiiresti, näiteks väsimus väheneb või lugemine muutub lihtsamaks; teistel võtab muutus rohkem aega. Oluline on järjepidevus, sest nägemisteraapia on treening, mitte ühekordne protseduur.

Prillid ja kontaktläätsed

Uusi prille võib vaja olla siis, kui nägemine on muutunud, silmad väsivad kiiremini, tekivad peavalud või olemasolevate prillidega ei ole enam mugav. Vahel ei ole küsimus ainult tugevuses, vaid ka klaasitüübis, raami sobivuses või prillide asendis. Kui kahtled, tasub tulla kontrolli või nõustamisele.

Jah, peavalu ja silmade väsimus võivad viidata sellele, et prillid ei vasta enam vajadustele või ei sobi hästi igapäevaseks kasutuseks. Samas võivad samad kaebused tulla ka silmade koostööst, kuivusest või suurest lähitöö koormusest. Seetõttu tasub vaadata nii prille kui ka nägemise toimimist laiemalt.

Sobivad prilliklaasid valitakse selle järgi, milleks prille kasutatakse: lugemiseks, ekraaniks, autojuhtimiseks, igapäevaseks kandmiseks või mitme kauguse jaoks. Arvesse tuleb võtta ka retsepti, tööharjumusi, silmade tundlikkust ja raami valikut. Hea nõustamine aitab vältida olukorda, kus prillid on küll “õiged”, aga igapäevas ebamugavad.

Ei, kõik prilliklaasid ei ole ühesugused. Klaasid erinevad materjali, pinnakatete, disaini, õhenduse, kasutusotstarbe ja kohanemismugavuse poolest. Seetõttu on oluline valida klaasid mitte ainult retsepti, vaid ka inimese igapäevase elu ja vajaduste järgi.

Kontaktläätsed võivad olla mugavad sportides, aktiivses eluviisis või olukorras, kus prillid segavad. Prillid on sageli lihtsam ja silmadele rahulikum valik igapäevaseks kandmiseks, eriti kui silmad on kuivad või tundlikud. Parim lahendus sõltub silmade seisundist, elustiilist ja sellest, kuidas läätsed silmadele sobivad.

Mõnel juhul saab kuivade silmadega kontaktläätsi kasutada, kuid see sõltub kuivuse põhjusest ja tugevusest. Kui läätsed tekitavad kipitust, punetust, vesistamist või ebamugavust, tasub silmade kuivust hinnata ja leida sobivam lahendus. Mõnikord aitab teistsugune lääts, kandmisrežiim või kuiva silma ravi.

Spetsiaalsed nägemislahendused on prillid, klaasid või muud abivahendid, mis on valitud konkreetse vajaduse järgi, mitte lihtsalt “üks paar kõigeks”. Need võivad olla näiteks tööprillid, lugemisprillid, spordiprillid, erilahendused valguse või kontrasti jaoks või lahendused, mis toetavad nägemist teatud tegevustes. Sobiv lahendus sõltub inimese kaebustest ja igapäevast.

Spordiprillid aitavad kaitsta silmi, parandada nägemismugavust ja toetada selgemat nägemist liikumise ajal. Olenevalt spordialast võivad olulised olla kontrast, valguskaitse, löögikindlus, prillide püsimine ja nägemisväli. Hästi valitud spordiprillid ei sega liikumist, vaid aitavad tegevusele paremini keskenduda.

Vastuvõtt ja broneerimine

Jah, Silmatark tegeleb nii laste, noorte kui täiskasvanutega. Vastuvõtule tullakse väga erinevate muredega: lugemisraskused, silmade väsimus, peavalud, laisk silm, kõõrdsilmsus, pearinglus, prillidega seotud ebamugavus või vajadus põhjalikuma nägemisuuringu järele. Teenus valitakse vastavalt vanusele ja kaebusele.

Silmatark pakub vastuvõtte Tartus ja Tallinnas. Teenuste kättesaadavus võib sõltuda linnast, spetsialistist ja konkreetsest teenusest. Kõige täpsem info vabade aegade ja teenuste kohta on broneerimissüsteemis.

Kui sa ei tea, millisele teenusele aega broneerida, on kõige kindlam alustada ortoptilisest nägemisuuringust. See aitab välja selgitada, kas kaebus võib olla seotud nägemisteravuse, silmade koostöö, fookuse hoidmise, silmaliigutuste või muu põhjusega. Uuringu põhjal saab soovitada sobivat järgmist sammu.

Jah, võid aja broneerida ka siis, kui sa ei tea täpselt, millist teenust vajad. Sellisel juhul soovitame enamasti alustada nägemisuuringust või küsida enne nõu. Oluline on kirjeldada broneerimisel või vastuvõtul oma peamist muret võimalikult lihtsalt: mis häirib, millal see tekib ja kui kaua on kestnud.

Vastuvõtule tulles võta võimalusel kaasa oma prillid, kontaktläätsede info, varasemad nägemisuuringu tulemused või arsti soovitused. Mõtle enne läbi, millal kaebus tekib: lugedes, ekraanis, liikudes, sportides, autoga sõites või päeva lõpus. Lapse puhul on kasulik tähele panna ka õppimise, lugemise ja väsimisega seotud märke.

Enamasti ei ole Silmatarga vastuvõtule tulemiseks saatekirja vaja. Võid aja broneerida ise, kui sul on nägemisega seotud kaebus või soovid põhjalikumat hindamist. Kui uuringu käigus selgub, et vaja on silmaarsti või muu spetsialisti hinnangut, saame seda soovitada.

Kui sa ei ole kindel, kas mure on seotud nägemisega, tasub see siiski üle küsida või tulla uuringule. Paljud kaebused, näiteks peavalud, väsimus, pearinglus või keskendumisraskus, võivad olla seotud mitme põhjusega. Nägemisuuring aitab selgitada, kas nägemisel on selles roll ja mida edasi teha.

Broneerimine käib veebis broneerimissüsteemi kaudu. Vali sobiv teenus, linn ja aeg ning lisa vajadusel lühike kirjeldus oma mure kohta. Kui sa ei tea, millist teenust valida, alusta ortoptilisest nägemisuuringust või võta enne ühendust.

Jah, Silmatarka pöördutakse sageli ka keerulisemate või pikalt kestnud nägemismuredega. Meie tugevus on terviklik lähenemine: vaatame lisaks nägemisteravusele ka silmade koostööd, liikumist, tasakaalu, koormust ja igapäevast toimetulekut. Vajadusel kaasame eri valdkondade teadmisi või soovitame edasi pöördumist.

Silmatargas ei vaadata ainult seda, kas inimene näeb teravalt või vajab prille. Hindame laiemalt, kuidas silmad koos töötavad, kuidas nägemine käitub lugemisel, ekraanis, liikumisel ja koormuse ajal ning kuidas see võib olla seotud keha ja tasakaaluga. Eesmärk on leida kaebuse võimalik algpõhjus ja anda selge soovitus edasi tegutsemiseks.

Vastuvõtt ja broneerimine

Jah, Silmatark tegeleb nii laste, noorte kui täiskasvanutega. Vastuvõtule tullakse väga erinevate muredega: lugemisraskused, silmade väsimus, peavalud, laisk silm, kõõrdsilmsus, pearinglus, prillidega seotud ebamugavus või vajadus põhjalikuma nägemisuuringu järele. Teenus valitakse vastavalt vanusele ja kaebusele.

Silmatark pakub vastuvõtte Tartus ja Tallinnas. Teenuste kättesaadavus võib sõltuda linnast, spetsialistist ja konkreetsest teenusest. Kõige täpsem info vabade aegade ja teenuste kohta on broneerimissüsteemis.

Kui sa ei tea, millisele teenusele aega broneerida, on kõige kindlam alustada ortoptilisest nägemisuuringust. See aitab välja selgitada, kas kaebus võib olla seotud nägemisteravuse, silmade koostöö, fookuse hoidmise, silmaliigutuste või muu põhjusega. Uuringu põhjal saab soovitada sobivat järgmist sammu.

Jah, võid aja broneerida ka siis, kui sa ei tea täpselt, millist teenust vajad. Sellisel juhul soovitame enamasti alustada nägemisuuringust või küsida enne nõu. Oluline on kirjeldada broneerimisel või vastuvõtul oma peamist muret võimalikult lihtsalt: mis häirib, millal see tekib ja kui kaua on kestnud.

Vastuvõtule tulles võta võimalusel kaasa oma prillid, kontaktläätsede info, varasemad nägemisuuringu tulemused või arsti soovitused. Mõtle enne läbi, millal kaebus tekib: lugedes, ekraanis, liikudes, sportides, autoga sõites või päeva lõpus. Lapse puhul on kasulik tähele panna ka õppimise, lugemise ja väsimisega seotud märke.

Enamasti ei ole Silmatarga vastuvõtule tulemiseks saatekirja vaja. Võid aja broneerida ise, kui sul on nägemisega seotud kaebus või soovid põhjalikumat hindamist. Kui uuringu käigus selgub, et vaja on silmaarsti või muu spetsialisti hinnangut, saame seda soovitada.

Kui sa ei ole kindel, kas mure on seotud nägemisega, tasub see siiski üle küsida või tulla uuringule. Paljud kaebused, näiteks peavalud, väsimus, pearinglus või keskendumisraskus, võivad olla seotud mitme põhjusega. Nägemisuuring aitab selgitada, kas nägemisel on selles roll ja mida edasi teha.

Broneerimine käib veebis broneerimissüsteemi kaudu. Vali sobiv teenus, linn ja aeg ning lisa vajadusel lühike kirjeldus oma mure kohta. Kui sa ei tea, millist teenust valida, alusta ortoptilisest nägemisuuringust või võta enne ühendust.

Jah, Silmatarka pöördutakse sageli ka keerulisemate või pikalt kestnud nägemismuredega. Meie tugevus on terviklik lähenemine: vaatame lisaks nägemisteravusele ka silmade koostööd, liikumist, tasakaalu, koormust ja igapäevast toimetulekut. Vajadusel kaasame eri valdkondade teadmisi või soovitame edasi pöördumist.

Silmatargas ei vaadata ainult seda, kas inimene näeb teravalt või vajab prille. Hindame laiemalt, kuidas silmad koos töötavad, kuidas nägemine käitub lugemisel, ekraanis, liikumisel ja koormuse ajal ning kuidas see võib olla seotud keha ja tasakaaluga. Eesmärk on leida kaebuse võimalik algpõhjus ja anda selge soovitus edasi tegutsemiseks.

Scroll to Top